perestroika

29. novembril 2023 saime lugeda Reutersi uudist [1], et Venemaa kavatseb kehtestada välismaalaste meelsuskontrolli, mille kohaselt Venemaal elav välismaalane ei tohi:

• diskrediteerida Venemaa sise- ega välispoliitikat ühelgi kombel
• diskrediteerida avalikku võimu ega selle ametnikke
• propageerida ebaharilikke moraalinorme
• propageerida ebatraditsioonilisi pereväärtusi jne.

Kahjuks ei üllata selline jaburus kedagi, Putini režiim rapib jälle inimesi nagu kalu, tuhandes vaatus.

Täna hommikul sain aga kuulda, et Eesti sotsiaademokraadid on kas hakanud trollima või matkima Putini režiimi. Artiklit lugedes selgub, et meil on vaja välismaalaste valimisnimekirja, kuhu pääsemiseks tuleb läbida meelsuskontroll ja kust julgeoleku asutus võiks inimesi maha kriipsutada, kui tegelik meelsus paistab erinevat deklareeritud meelsusest. [2]

Paistab, et sotside partei võib teha stalinistlikke ettepanekuid ja nende saadikud ei kaota Riigikogus hääleõigust, aga meelsust deklareerinud välismaalane ei tohi lolliks minna ega trollima hakata - võetakse hääl ära.

Olen ise samuti sotsialist. Tohin pöörduda sotsiaaldemokraatide poole kollegiaalselt: seltsimehed, nii käitudes olete häbiplekk sotsialismi sildil - ühiskonna liikmete võrdsust ja solidaarsust lubaval sildil.

Eestis kehtib jätkuvalt põhiseadus, mis tutvustab üsna varakult mõnda põhimõtet:

"Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel."

"Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu."

"Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus."

Mitte kedagi ei või poliitiliste veendumuste alusel diskrimineerida. Diskrimineerimine on ebavõrdne kohtlemine, näiteks hääleõiguse ära võtmine. Mõttevabadus on kõigil, sealhulgas vabadus vastata riigi küsimusele "mida arvad?" ausalt. Vastusele, näiteks "olen teie vastu" ei tohi järgneda repressiooni. Riik peab taluma ka anarhisti, kes on üldse riikidena organiseerumise vastu. Miks? Muuhulgas seepärast, et siis ühiskond ei rebene, rahu tingimustes võib juhtuda, et eri vaadetega inimesed õpivad tegema koostööd küsimustes, mis on neile ühised.

Õiguslikult on päris selge, et Eestis tohib valimas käia ka agressioonisõja pooldaja - pole vahet, kas nats või putinist. Kui tema ainus tegu on valimas käia, siis miks ta agressiooni pooldab, jääb ta oma südame peale. Temaga ei pea nõustuma, aga kui ta kedagi ei ründa, siis riiginuiaga ennetavalt peksta ei tohi. Valida tohib kasvõi kuradit, kasvõi selleks, et me aegsalt taipaks "midagi on mäda", kui kuradi populaarsus tõusma peaks.

Mis valimistel on kellel hääleõigus, määrab samuti põhiseadus. KOV valimistel on hääleõigus kõigil püsielanikel.

Ettepanekud valimisõiguse kättesaadavust piirata, mille taga paistab oma partei poliitilise kasu otsing konkureeriva partei ühiskonnas kehvemalt orienteeruvate toetajate arvelt (Lasnamäe pensionärid ei viitsi kuskil registreeruda) on ebaeetilised ja vastuvõetamatud.

Käesolevaga kutsun kõiki sotsialiste: lõpetame SDE valimise ära, Tallinnas võimule saamine rikkus selle partei eetika ära. Kui nad võimult eemale jäämise peale ei taastu, tuleb teha Eesti vasakpoolsusele restart, tõenäoliselt uue parteiga.

Teen ka alternatiivse ettepaneku: luua esinduskogu lollidele. Eesti parteid tõestavad üksteise järel, et väärivad seal kohta: põhiseadus on neile raske ja demokraatia alused hägusad. Riigikogu peab saama kohaks, kus ärplemisega võimule saanud loll võib tagajärgedeta ärbelda. Kaalutleda tuleks juhatajalt haamri võtmist ja pehmeid seinu.

Tegelikud rahva esindajad tuleb tõmmata loteriiga, veidi nagu kunagi Ateenas. Põhiseaduse viimine kooskõlasse ta esimese paragrahviga (rahvas on kõrgeima võimu kandja) on jõukohane. Kiirustada ei tasu, ütleme et meil on selleks 100 aastat. Loteriile ei eelneks kampaaniat, sedasi valitsejaid hankida on odav. Loosimist on ka lihtne vaadelda - seda suudaks isegi lollid, isegi mina. Loositud esindajale, kui ta end lollina tunneb ja arvab, et pidanuks hoopis Riigikogusse saama, tuleb anda võimalus palgata omale nõunikke. Sedasi moodustatud Rahvakogu annaks tegelikke seadusi ajal, kui lossis kukepoks käib.

[1] https://www.reuters.com/world/europe/draft-bill-seeks-loyalty-agreement-foreigners-entering-russia-2023-11-29/

[2] https://www.err.ee/1609502368/sotside-poore-valima-vaid-need-vene-kodanikud-kes-moistavad-soja-hukka

See võitlus on siis lõpuks läbi. :) Viimases vaatuses sai osaliselt sideandmetel põhineva süüdistuse miljonär Parvel Pruunsild ja teda kaitsev advokaat Paul Keres proovis kõiki nuppe vajutada. Juhtumisi vajutas õige kombinatsiooni.

Lugu:

• aastal 2007 võttis Euroopa Liit vastu õigusvastase direktiivi, sätestades et liikmesriigid peavad juurutama seadused side metainfo valimatuks salvestamiseks kuritegude uurimise eesmärgil

• probleem oli teada juba aasta pärast seaduse kehtestamist, paljud olid seisukohal, et jälgimisühiskonna rajamine on ebaõiglane või õigusvastane

• peavoolu poliitilised parteid ei täitnud oma funktsiooni, ainukesed liikumised, mis tegelesid asjaga olid anarhistid, Piraadiparteid ja kodanikeõiguste liikumised

Eestis olid kõik need kas olematud või marginaalsed.

• aastaks 2014 oli selge, et meil on õiguslikus mõttes õigus, Euroopa Kohus lahendas Digital Rights Ireland kaebuse ja tühistas vigase direktiivi, Eesti võimukandjad paraku valisid venitamise ja molutamise taktika, ega teinud midagi

• mina üritasin side metainfo kogumise lõpetamiseni jõuda koostöös Piraadiparteiga (aitäh Märt Põder) viimast korda kevadel 2021, kui riigikogu menetles Elektroonilise Side Seadust

• paraku Riigikogus istujad ei vaevunud käsil olevat seadust Euroopa õigusega kooskõlasse viima (veidi teravamalt spekuleerides: ministeeriumid ei tahtnud politseilt erksavärvilist mänguasja ära võtta, hakkab veel jonnima)

• seadus võeti jälle vastu õigusvastasel kujul

• õiguskantsler hindas, et tema midagi teha ei saa, kuna Euroopa õigus ei ole tema volituste piires (kas nii peab olema, on omaette mure)

Kerime edasi aastasse 2024. Kõik teavad, et meil on toas elevant. Justiitsiministeerium, seekord minister Liisa Pakosta üllal juhtimisel, plaanib teha mitte midagi.

Justiitsministeerium ei plaani sideandmete lauskogumist lõpetada

Lahenduse tõid mitu järjestikust kohtulahendit, kus esmalt süüdistati tundmatut eraisikut, teine kord aga tuntud ärikat Parvel Pruunsilda.

Nüüdseks on saavutatud olukord, kus side metainfo on "write-only". Sideoperaatorid on jätkuvalt kohustatud riivama meie kõigi privaatsust, aga keegi enam andmeid kasutada ei tohi. Kui andmetele on ligipääs osapooltel, keda reeglid ei piira (häkkerid, luurajad jne) siis kasutamise puudumise garantiid ma ei annaks. Eetris on näha luiskavaid prokuröre ja ministeeriumides sumiseb.

Riigikogu on sunnitud asja uuesti menetlema. Loodan, et seekord enam mitte õigusvastase tulemuseni. Kui see õnnestub, siis oleme õiguspärase olukorra taastanud 17 aastase viivega.

Uurisin siis Terviseametist, et mis värk toimub - miks COVID-i vastu vaktsineerida ei saa? Et kas on tarneraskused või rahanappus?

Seletuse kirjutamine võttis ametkonnal aega tublid 2 nädalat, aga lõpuks sain selgust: väljaspool riskirühma ei peeta vaktsiini pakkumist maksuraha eest vajalikuks. Oma raha eest seda lihtsalt ei saa, kuna turu nähtamatu ~~käsi~~ dildo on sedasi otsustanud.

Ega muud, kui tuleb soovida esimest tõkestamata levikuga COVID-i talve. Gripi vastu saab end kaitsta, aga palju tegusama viiruse vastu, oh, pole vajalik.

Tsiteerin natukene nende vastust kah:

Riskirühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele ei ole vaktsineerimine üldjuhul vajalik. Riskirühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.

Tasulist vaktsiini Eestis sel hooajal ei ole, kuna vaktsiinitootjad ei ole oma vaktsiinidega Eesti turule tulnud.

Ei jäägi muud üle, kui silma peal hoida, et millal ta kõvasti levimas on, ning mask nina ette tõmmata, sest pole veel olnud au seda põdeda, ning teiste kirjelduste põhjal ei ole meeldiv tõbi.

Petitsiooni algatajad kirjutavad:

Kui tudengi – ja tihti siis terve tema pere – kohustustele lisanduks õppemaks, ei saaks paljud praegused, aga ka võimalikud tulevased kõrgkoolis õppimist endale enam lubada. See aga mõjutaks otseselt nii nende kui ka kogu Eesti riigi tulevast edukust. Olukorra teeb veelgi valusamaks tõsiasi, et Eestis ei ole piisavaid õppetoetusi. Isegi õppelaenu süsteem ei võimalda tudengitel praegu õppetasudega toime tulla.

Ise lisan juurde, et tasuline haridus on kiire rada klassiühiskonda, kus teatud klasside liikmetel napib võimalusi end kehtiva korra raames olukorrast välja aidata.

Ei ole väga tark tegu klassiühiskonda sisse komistada.

Hiljuti on meedias kära teinud ühe huvikooli juhi poliitilistel põhjustel vallandamine. Laidan seda - inimestel on sõnavabadus ja poliitiline vallandamine on nõme autoritaarne komme. Häbi tegijatele! Kas vallandatu ise oli normaalne tüüp - mina seda ei tea.

Tüüp vallandati, kuna ta põhimõtteliselt (mitte täpselt - võinuks tsiteerida täpsemalt, oleks vähem jama) tsiteeris ühte ajaloolast. Mitte halva mainega ajaloolast.

Muuseas kirjutas ta, et "NKVD sõnul likvideerisid nad sadu bandiitide gruppe". Osad läksid selle üle nii leili, et kõrvadest tuli auru ja reaalsustaju kukkus ära.

Arvati, et Ptšjolkin peab metsavendi bandiitideks ja kiidab küüditamist. Võinuks aru saada, et Ptšjolkin jutustas, milleks NKVD metsavendi pidas. Samast postitusest leiab ka teise termini "nõukogudevastane vastupanu". Küüditamise põhjustest pidanuks aga Ptšjolkin lähemalt rääkima - nagu metsavendade olemasolust ei jätkunud küüditamise nurjamiseks, nii metsavendade puudumine poleks kah küüditamist ära hoidnud. Juuniküüditamine pidi pea maha lööma vana vabariigi eliidil, märtsiküüditamine aga pidi sillutama teed varade kollektiviseerimisele. Mõlemad on jälestusväärsed massirepressioonid, aga teine palju mastaapsem, kui esimene.

Aga nüüd ma tahaks päris šokeeriva avaldusega esineda.

Jah, osad metsavennad olid bandiidid. Selle üle ei pea põdema. Iga vastupanuliikumine maailmas on hankinud omale vahendeid illegaalsetel viisidel.

Minu poliitilised kolleegid - anarhistid Hispaanias pärast kaotatud kodusõda - olid bandiidid ja ma ei häbene neid. Ka pärast Prantsusmaale põgenemist olid paljud neist bandiidid edasi, ma ei häbene ka seda.

Kui oled võimude silmis täiesti soovimatu isik, keda võim tahab tappa või vangistada - sa ei saa palgatööga ausalt leiba teenida. Kui vajad relvi ja varustust rohkem kui triviaalses koguses, siis müts näpus talude ukse taga käimine ei aita - tuleb varastada, tuleb dokumente võltsida, tuleb vajadusel ka röövida - vastupanuliikumised on oma relvi sageli sõjaväelt või julgeolekujõududelt kavaluse ja vägivallaga võtnud.

Soovitan teile filmi, mis näitab positiivselt ühte kuulsat bandiiti - kaader filmist on postituse pealkirja küljes.

https://en.wikipedia.org/wiki/A_Man_of_Action_(2022_film)

"A man of action" (Un hombre de acción) jutustab kehva pangaröövli, keskpärase müürsepa ja maailma ühe meisterlikuma tšekivõltsija, anarhist Lucio Urtubia põnevast elust.

Hispaania vastupanuliikumisele, mis Franco režiimile kaikaid kodaraisse loopis ja režiimi ohvreid aitas, tõstis Lucio kokku miljoneid krabisevat, ilma milleta mastaapne vastupanu ei õnnestu. See ei ole häbiväärne tegu. Häbiväärne oleks, kui ta oleks kellegi asjasse puutumatu eraisiku küüditanud või ära tapnud.

Metsavendi oli eri sorte. Ei saa välistada, et mõned neist tapsid asjassepuutumatu isiku. Aga võrreldes NKVD-ga olid nad rahvale üsna kahjutu seltskond.

Sellest kõigest peaks tohtima rääkida, ilma et poliitikud kambaka korraldaks ja meedias lintšimise meeleolu tekiks. :)

Juuli viimastel päevadel tasuks mitte parkida autot kuhugi lohku, kuna sinna võib koguneda divesinikmonoksiidi - ainet, mis on sobilik elukeskkond kaladele ja hüljestele, aga mitte meile.

"Võimu oleks juurde vaja" - seda mantrat kordab viimane kui suurt võimu nautiv asutus regulaarselt.

Siis, kui kodanikuühiskond magab - ja ta magab praegu, on hapukurgi hooaeg - hiilitakse avalikkuse eest läbi järjekordse eelnõu väljatöötamise kavatsusega (sellest ei pruugi saada eelnõu), mis annaks tulevikus kellelegi õiguse keegi, kes põgeneda tahtis, hoopis surnuks taserada, kummikuul kellelegi silma kaudu ajju lasta, veekahuriga pikali lasta - ja muidugi droonilt vaadata, mis marki ketšid jalas on, või riputada see droon linna kohale kogu aeg kõiki passima. Ja mitte anda neile, kes ei meeldi, kogunemiseks võimalust.

Anarhistina märgin ära: minu teada me pole hetkel võimelised selle probleemiga tegelema. Minu hinnangul on ka liiga vara - väljatöötamise kavatsusega võidelda ei ole kuluefektiivne, neid tekib nagu seeni pärast vihma. Vastu hüüdmise aeg on siis, kui miski Riigikogu laual selgelt kirjas on.

Aga muidugi puudub Eestis poliitiline jõud, mis sooviks ja viitsiks töötada süstemaatiliselt võimu süvenemise vastu. Anarhistidel on hetkel on side maas ja isikukoosseis laiali. Piraadipartei elumärke pole täheldanud. Ise tegelen sootuks muude projektidega - sellistega, mida loodaks, et kunagi kodumaa pinnal vaja pole, aga Ukrainas on. Jaksan tegeleda ainult juriidilise aktivismiga (hetkel on hambus isikute ebavõrdne kohtlemine, varsti sõrmejälgede kogumine). Bürokraatia tee on pikk ja looklev, rohkemaga jamada ei jaksa. Antud väljatöötamiskavatsus ei ole juriidilise aktivismi jaoks perspektiivne - põhiseadus lubab politseile jõu kasutamist ja Eesti oma kaitseb privaatsust nõrgalt. Kui see asi saab eelnõuks ja võetakse seadusena vastu, ei aita kaebusest kohtule, poliitilist aktiivsust on vaja.

Üldiselt on nii: mida paremini meele avaldamine ära raskendatakse (kas Eestis on vajadus raskendada asja, mida praktiliselt keegi ei harrasta? minu arvates tuleks Eestis meele avaldamist kergendada) - seda tugevamalt ühiskonna lõim rebeneb, kui lõpuks lävend ületub ja keelajate kiuste tehakse.

Lühikokkuvõte: EKRE laguneb.

Kõik teadsid juba Indrek Särje juhtumist saati, et EKRE sisedemokraatia on naeruväärselt katki. Kes ei kuula juhatuse sõna, selle vastu saadetakse ränd-hääletajate salgad - ja kui need osakonda üle võtta ei suuda, siis visatakse sõnakuulmatu isik välja.

Paraku oli partei liikmetel autoritaarsete kommete taluvus uskumatult kõrge ja mõisahärrad pidid korraldama üsna suure sita, et liikmetele selgeks teha: diktaatoriga ei ole koostööd, vaid töö diktaatori heaks.

Ka minul oli võimalus püüda EKRE liikmeid möödaminnes nende sisedemokraatia teemal hoiatada, aga konservatiivne on õppida mitte anarhisti nõu kuuldes, vaid mõisahärradelt nüplit saades.

Nüüd on mõis ilma kupja, kiltri ning aidameheta - see pole enam mingi mõis.

Ma pole kunagi nii eredaid virmalisi näinud. Kahjuks jõudis Suur Roheline Lint ära kustuda enne kui jaole sain. Kui homme uuesti tulevad, soovitan soojalt. :) Tasub eelistada vähema valgusreostusega kohti. :)

Paneb sügavalt ohkama. Kui rahandusministeerium oma tahtmise saab (minister Mart Võrklaev on varemgi mulle hambusse jäänud) siis Eestis ei saa astmelist tulumaksu enam isegi vabatahtlikult maksta.

Päris rikkad pole astmelist tulumaksu (mida iga maksunduse ekspert pimesi soovitaks ja rahva enamus 25 aastat toetanud on) kunagi maksma pidanud. Nüüd ei saa seda maksta isegi üksi tegutsevad väikeettevõtjad.

Samal ajal riigieelarve otseses mõttes käriseb. COVID-kulud pole veel makstud, Haigekassa on püsimiinuses, tore idanaaber üritab vallutada Ukrainat, mis sunnib Eestile vältimatult peale kõrged kaitsekulud, ja meil - leevendatakse jõukamate klasside maksukoormust.

Disclaimer: ma olen ise selle jõukama klassi esindaja, kes ettevõtluskonto kõrgemat maksumäära maksnud on. Mulle on käesolev ettepanek kasulik, aga isikliku kasu motiivist ei jätku, et mind nõmedust takka kiitma panna. Astmelisi makse tuleks laiendada, mitte kaotada. Astmeliste maksude kaotamine ja lapikud maksumäärad on tee tugevalt kihistunud klassiühiskonda, milles halvimal juhul proletariaati lõpuks enam ei huvita, kas riik püsib või kukub.

Isiklik arvamus: Ossinovski on linnapea ametiks vajalike oskuste ja võimetega isik. Ma ei saa väita, et Kõlvart oleks olnud halb linnapea, aga Ossinovski võib olla täitsa normaalne linnapea. Kuidas tal läheb, hakkab selguma.

Naljakas oli see, kuidas hääli kokku aeti. Esimene voor: 38 poolt. Kanakitkumise paus ja teine voor: 39 poolt. Ketserite otsimise paus ja ASAP keskerakondlase Urmo Saareoja üle ostmine ja "helikopteriga kohale toomine". Lõpuks 40 häält.

Kahjuks on sedasi sündinud koalitsioonil koheselt sünnimärk küljes - põhimõtteil rajanev poliitika ei olnud piisav, liidu loomiseks tuli kedagi meelitada, kardetavasti tema saiale mett ja moosi lubades. :(

Loodan, et koalitsiooni tegevus sujub paremini kui tekkimine.

Põhimõtteliselt riigieelarve käriseb (auk vist ca. 900 miljonit), aga majandus ei ole veel taastumas, vaid paigal tammumas - seega suurenenud laekumisi pole mõtet loota. Eelmisel suvel kaotati astmeline maksuvaba tulu (tekitas augu ca. 400 miljonit) käesolevaks aastaks, samuti kehtestati kõrgem tulumaksu määr (toob osa tagasi).

Edasisi maksumuudatusi pole suudetud vastu võtta - ja poliitikud ei usu, et käesoleval aastal suudetaks enne Riigikogu suvepuhkust täiendavaid tuluallikaid (näiteks automaks, mille skeem Euoopa Komisjonile ei meeldi) kehtestada.

See tähendaks, et järgmisel sügisel lõgisevad kärpekäärid, kuna sügisel kehtestatud seaduse alusel järgmiseks aastaks maksusüsteemi - reeglina ei muudeta.

Oletada võib, et pühasid asju on vähe. Tõenäoliselt ei kärbita pensione. Ravikulusid vist ei minda puutuma - neist sõltuvad inimeste elud. Kaitsekulude kärpimist praeguses geopoliitilises olukorras ei saa pidada targaks, ka neist võivad sõltuda elud.

Enamust muid asju - kardetakse, et võib tulla kärpida.

Minu analüüs: europarlamendi valimised takistavad kah mõnevõrra kokkuleppeid saavutamast.